Arvuti – ja interneti turvalisuse alustalad

Minult on kord küsitud, et ma annaksin nõu kuidas oma arvutit kaitsta erinevate turvariskide eest – viirused, pahavara, petuskeemid jms.

 

Üldjoontes on valem lihtne. Asi pole üksnes selles, kas su arvutil on viirusetõrje -ja pahavara otsingu programmid. Asi on arvutikasutaja teadlikkuses, näiteks kuhu ta oma hiirega klikkab, mis petuskeemid ringi liiguvad ehk otsus midagi tõe pähe võtta või mitte, kuidas märgata ebaturvalisi veebilehti, milliseid faile internetist alla laadida ja mida nendega teha.

Tänapäeval, kui tehnoloogia areng on läinud meeletult kiireks, ja kuna on tekkinud pildile ka tehisintellektid, ei pruugi inimene isegi kindel olla kas ta räägib päris inimestega.

Neil kellel on internetis ka oma koduleht, seisavad silmitsi ka programmeeritud robotitega kes üritavad ära arvata kodulehe administreerimise konto kasutajat ja parooli. Sama võib juhtuda ka sotsiaalmeedia kontodega. 

Mida suurem on su huvi laia internetimaailma vastu, seda parem on, kui sa valdad inglise keelt, et mõista keskkonda kus sa ringi liigud ja arvutimaailmas toimivat loogikat.

 

 

Sa oled oma arvuti ja interneti turvalisusega heas kohas, kui sa mõistad:

 

• Veebilehe linkide loogikat.
  Kuidas märgata päris veebilehe aadressit võlts veebilehe aadressist. Selleks, et teksti sees lingi aadressit näha, ilma sellele klikkimata, mine hiirega lingi või menüü kohale ja vaata veebilehe all servas kuvatavat lingi aadressit. Kui tegemist on tuntud teenusega, mine google otsingumootorisse ja kirjuta sinna selle teenusepakkuja nimi ja vaata sinna kodulehele minnes, mis on ametlik kodulehe aadress. Nüüd võrdle neid kahte aadressit, kumb tundub sulle päris ja kumb võlts.
• E-maili aadressite loogikat. Kui keegi võtab sinuga ühendust mingist tuntud firmast siis mine nende ametlikule kodulehele ja vaata millised on nende ametlikud meiliaadressid. Stiil on tavaliselt firmasiseselt sama. Seega kui emaili aadressi nimetuses on näilised kirjavead või firma nime juures on mõni lisand, siis tavaliselt ei ole tegemist autentse kirja saatjaga.
• Vabas formaadis e-mail loto võidu kohta. Kui sa pole osalenud üheski lotomängus, siis ei saada sulle päriselt keegi e-maili, et oled võitnud miljoneid, veel vähem küsib raha selle eest, et see raha kätte saada.
• Pärandus eikusagilt. Kui sa pole teadlik olnud varakatest sugulastest, pole tõenäoline, et keegi sulle kirja saadab, et oled saanud päranduse. Sõltuvalt kes sinuga ühendust võtab, kontrolli selle inimese tausta. Tavaliselt võtavad ühendust ikka ametnikud.
• Petuskeemid internetis kauba müüjatele. Kui sa müüd midagi interneti teel ja sulle saadetakse kiri, et küsida üle detailide kohta, mis on juba kuulutuses välja toodud, on see esimene märk, et tegemist pole autentse kliendiga. Samuti tasub näiteks Facebookis vaadata inimese profiili, mis andmed on seal kuvatud ja mis aastal on konto loodud. Ja tunnetada kas postitused on nö inimlikud või lavastatud petuskeemide jaoks.
• Kasutad reklaamblokeerijat, mis hoiab ära erinevad hüpikaknad ja automaatselt uuel vahelehel avanevad reklaamid. Samas tead ka kui sulle olulist veebilehe ei kuvata sellisena kui peaks, siis oskad seda reklaamblokeerijat antud veebilehe osas pausile panna või välja lülitada.
• Uued interneti tutvused. Tutvudes internetis uute inimestega, oskad küsida küsimusi välja selgitamast kas tegemist on päris inimesega või mitte. Vajadusel vaadata tema sotsiaalmeedia tausta selle kinnitamiseks. Milleks raisata oma väärtuslikku aega suhtlemaks kellegagi kes ei pruugi olla üldse päris kui sa just endale selle najal teadlikku meelelahutust ei paku. Ja kui on päris inimene, siis selgita välja tema pöördumise põhjus.
• Tundmatud e-maili manused/attachmendid. Ei lae alla ega ava e-mailiga saadetud manuseid saatjatelt kelle puhul on kahtlus, et tegemist on petuskeemiga.
• SMS kus küsitakse raha paki kättesaamiseks. Ei reageeri smsidele kus küsitakse paki kättesaamiseks lisa raha, seda enam kui sa pole internetist midagi tellinud ja tead mis firma kaudu pakk kätte toimetatakse. Tollideklaratsioonid saadetakse tavaliselt e-maili teel. Ja petu smsidel on ka teenuse lingid erinevad päris teenusepakkuja linkidest.
• Väärtuslikud arvutialased baasteadmised. Suureks abiks on ka arvutialased baasteadmised, kui arvuti soovib sulle teada anda oma tegevustest valikvastustega, siis sa saad aru mida sa valid ja saad tagada tulemuse mida sa vajad. 
• Faililaiendid ja mis kasu on nende olemasolust teadmine. Tead mis on faililaiendid, ja kuidas neid arvutis nähtavaks muuta ja saad aru mis programmiga neid faile avada. Samuti oskad loogikaga kokku viia kirjeldatud faili eeldatava faililaiendi ja selle mis sulle päriselt saadeti. Näiteks kui keegi on sulle saatnud väidetavalt teksti faili, ja sa saad faili mille lõpus on lainediks .exe, siis saad kohe tuvastada, et tegemist on pahatahtliku failiga. Exe on käivitusfail programmide/mängude jms paigaldamise jaoks. Teksti failid on .doc, docx, pdf, txt jms.
• Paroolide olulisus, mitte tüütu nõue. Miks on oluline panna arvuti kontole parool ja kasutada ekraanilukku kohtades kus liiguvad teised inimesed. Miks on oluline kasutada erinevaid paroole ja teatud keerukusega paroole ja paroolihaldus programmi. 
• Arvutikonto õigused arvutis, milleks? Miks on oluline hoida oma igapäevane arvutikonto ilma administratiiv õigusteta ja kasutada tarkvara paigaldamiseks eraldi kontot, millel on ka ühtlasi erinev parool.
• 2 astmeline audentimine versus e-poed mis salvestavad krediitkaardi/deebetkaardi andmed. Miks on oluline kasutada veebipoodides, mis salvestavad su pangakaardi andmed, kahe astmelist audentimist või üldse mitte aktiveerida salvestatud makse andmeid nt Paypaliga automaatset maksmist ilma parooli küsimata
• Tundmatud, leitud mälupulgad. Ei topi kusagilt juhuslikult leitud mälupulkasid oma arvuti külge ja ei käivita sealseid faile. Eriti kui kasutad tööarvutit.
• Häkitud tarkvarad. Ei kasuta häkitud tarkvara, vaid originaale.
• Tarkvara hankimise kohad. Laed tarkvara installereid alla tootja kodulehelt.
• Klikkimisteadlikkus. Teed kodulehti külastades visuaalselt vahet päris kodulehe sisul ja reklaamsisul, teades kuhu vajutada. Kõige tüüpilisem viis enda veebilehitsejasse pahavara saada on vajutada interneti lehtedel valele asjale.

See nimekiri ilmselt võiks olla veel pikem. Need on lihtsalt mõned nüansid mida ma välja tõin. Palju sõltub milliseid toiminguid arvuti kasutaja teeb ja seetõttu millega kokku puutub.

 

Üldiselt ei ole arvuti kasutamine eriline raketiteadus ega tasu liigset hirmu tunda mis võib kõik valesti minna. Vajab lihtsalt teadlikku praktiseerimist ja enda kurssi viimist teatud elementidega. Kõik algab tahtejõust ennast arendada ja nii mõnedki petuskeemid võivad sind puudutamata jätta kui oled elus praktiseerima hakkanud enesearmastust 🙂 

 

Kui eelmainitud asjad jäid sulle võõraks, siis võin sind rõõmustada, et varsti leiad siit kodulehelt ka arvuti alased videokoolitused. 

Hoia end kursis viimaste uudistega liitudes kodulehel uudiskirjaga või hakates Facebookis itmaaga jälgijaks!